Mida igaüks peaks teadma motivatsioonist

Motivatsioon on miskit, mida me kõik justkui väga ihaldame ning pidevalt otsimas oleme. Motivatsiooni kodutööd teha, tööl ebameeldivamad ülesanded lõpetada, koristada – ehk oled sinagi tundnud selle järgi suurt vajadust? Kahjuks aga pole just eriti paljud meist motivatsiooni kohta midagi õppinud või eraldi sellega tegelenud. Seega nüüd saadki kompaktselt teada, mis on need kolm asja motivatsiooni kohta, mida igaüks peaks teadma!

Motivatsioon on igaühe jaoks erinev

Lugedes paljude erinevate autorite raamatuid, siis just see tuleb selgelt välja – motivatsioon ei tähenda igaühe jaoks ühte ja sama asja. Mõne jaoks on motivatsioon väga oluline, teine väidab, et motivatsiooni polegi üldse vaja. Küll aga on oluline mõista, mida tähendab motivatsioon siiski sinu enda jaoks. Selleks on hea mõelda vastuseid järgmistele küsimustele:

• Mis on motivatsioon minu jaoks?
• Mis kirjeldab seda, kui olen motiveeritud?
• Kui oluline on motivatsioon, saavutamaks edu minu jaoks tähtsas valdkonnas (karjäär, tervis, suhted, jne) 10-palli skaalal, kus 1=pole üldse oluline ja 10=väga oluline? Miks just nii?

Motivatsioon ei tule ega püsi niisama

Üks müüt, mis motivatsiooni kohta levib, on see, et kui selle juba kätte saab, siis see ka jääb. Nii aga kindlasti pole – kes juba on tegutsenud mõne teema osas kirega, see teab, et vahepeal võib siiski motivatsioon kaduda. Põhjuseid selleks võib olla mitmeid: on siis liiga pikalt juba tegutsetud selle ühe konkreetse teemaga ning pole näiteks puhatud või pole see teema ikka lõppude lõpuks “see õige”. Seega on enda motiveerimine üks oluline oskus, mida tuleb igaühel omandada ning arendada. Kuidas seda aga teha?

Motivatsioon on justkui patarei, mida tuleb ikka aeg-ajalt taas laadida.

Motivatsioon toimib erinevate inimeste jaoks erinevalt

Seda mõtet võiks juba esimesest alapealkirjast arvatagi, aga siin on veel konkreetsem mõte taga. Nimelt on motivatsiooni tõstmiseks palju erinevaid meetodeid ning need toimivad vastavalt erinevatele isikutüüpidele kas paremini või halvemini. Kui sa iga nii täpselt enda isikutüüpi veel ei tea (soovitan teha näiteks DISC testi), siis saab alati katse-eksitus meetodi abil teada, mis võtted sobivad sulle rohkem ja mis vähem. Küll aga jagub neid võtteid väga palju, siin on mõned klassikalisemad:

• Auhinna panek – tihti kasutatakse laste motiveerimisekski auhinna meetodit. See tähendab seda, et kui mingit tegevust ära teed, siis saad auhinna! Nii tõuseb nii mõnegi jaoks motivatsioon kasvõi mõnda tüütut ülesannet teha.
• Motivatsioonivideode vaatamine – neid leidub Youtube’is hea hulk ning selleks on ka põhjus. Eriti sobib see tavaliselt ekstravertsematele inimestele, kes saavadki energiat teistelt inimestelt!
• Tsitaatide lugemine – kes naudib pigem heade mõtete kogumist ning asjade perspektiivi panemist, siis on see üks hea meetod. Mõnelgi korral võib just üks õige lause panna asjadele teistmoodi mõtlema, mis aitab omakorda motivatsiooni tunda.

Motivatsioon – on või ei ole?!

Need olid peamised mõtted motivatsioonist, mida igaüks peaks teadma. Küll aga on see sinu lõpuks sinu enda otsustada kas motivatsioon sul on või ei ole, kas see üldse on vajalik või mitte. Mina näiteks usun, et kui juba ühe väikese sammu saab tehtud mõne raskema ülesande tegemisel, siis läheb palju lihtsamaks ning saabki motivatsioon justkui “leitud”.