Kuidas teha midagi ägedat kodust lahkumata?

Aasta 2020 kevadel oli märgiline, Eestis võttis võimust koroona ja sellega koos kehtestati ka eriolukord.

Sellega seoses muutusid nii mõnedki tööd ja sellega seonduvad rollid pikaks ajaks ja võimalik, et alatiseks. Üha enam tuleb osata ümber käia virtuaalsete vahendite ja keskkondadega.

Järgnevalt jagame sinuga hulga nippe ja harjutusi kuidas teha noortele ägedat elamust ka siis kui sündmus tuleb teha virtuaalsest. Olgu me ümber koroona või lihtsalt kõik tegevused millegipärast virtuaalsed, siis ega maailm sellepärast seisma ju ei jää.

Miski, mida kasutatud juba tuhandeid aastaid

Mis on see nipp ja tööriist mida kasutatud tuhandeid aastaid, kuid millegipärast on kohati kaduv kunst meie tänapäevases kiire suhtluse maailmas? Oled juba välja mõelnud? Selleks on lugude rääkimine. Ennem kui Gutenberg leiutas trükipressi ja raamatud ning tekst hakkas massiliselt levima tuli enamiku infot anda edasi suulisel. Ka pärast trükipressi leiutamist tuli infot paljuski edasi anda suuliselt, sest ega kõik inimesed ei osanud ju koheselt lugeda.

Lugude rääkimine, pärimuse edasi andmine, lõkke ümber istumine ja jutustamine on olnud kultuuri edasi andmise olemuslik osa, kuid kõnekunst ja lugude rääkimine on miski mida üha kiirenevas maailmas vähem kasutatakse. Seega, kuidas meelestada noor kuulama sind ja teemast huvituma olgu sündmus virtuaalselt või füüsiliselt on alustada näiteks mõne looga, mõne müsteeriumiga või siis lihtsalt rääkida töötoa eesmärgist rääkimise juures üks lugu sellest kuidas see sind või kedagi teist on mõjutanud.

Miks lugude rääkimine oluline on, sellest räägib ka Simon Sinek enda TED kõnes Start with why või näiteks raamat Made to Stick, mis ainult sellele keskendubki kuidas lugusi rääkida. See on oluline, sest meie aju on nii ehitatud et saame emotsioonidest ja lugudest paremini aru kui külmadest väidetest. Ka meie näeme esinemisest esinemisse vahet, sest see ei olnud miski mida algselt kohe praktiseerida oskasime. Näiteks kord sai esinetud Tabasalu Gümnaasiumis, teemaks Rahatarkus. Erkki, kes antud töötuba oli teinud ka varasemalt kordi, otsustas seekord läheneda teisiti, viies kogu töötoa loo vormis läbi.

Kuidas oli kord üks mees kel olid töökad vanemad ning läbi selle õppis ta ka ise, et töökus oluline. Kuna mees tahtis ehitada maja mõistis ta, et selleks on vaja palju raha ning ta asus enda sissetulekuid suurendama ja kulutusi vähendama. Sellel teekonnal oli tal ka palju raskuseid ja õppetunde. Just nendest õppetundidest töötoas õpilastele räägitud saigi ning millegipärast, kuigi tarkuseterad olid töötoas samad kui varem oli õpilaste rahulolu ja tagasiside kommentaarid pikemad kui varem. Lugu aitas neil aru saada ja samastuda.

Seega, mis siit ise kaasa võtta? Kui plaanid läbi viia sündmust, siis kui sul on sisu paigas mõtle juurde ka vajalikud lood.

Mis on see lugu/näide mida oled ise kogenud mis on väga sarnane sellele mis tahad et sündmuse tagajärjel noored õpiksid? Näiteks kui soovid, et noored looksid sündmuse tagajärjel oma õpilasfirma, siis räägi neile lugu sellest, kuidas sai sinu või mõne tuttava õpilasfirma alguse just mõnest sarnasest häkatonist/ajurünnakust.
Räägi see lugu sissejuhatusena, kui räägid, mis on sündmuse eesmärk
Mõtle välja lood ka olulisemate punktide juurde ja väljakutseteks mis noortel võivad esineda? Kui noored on jännis ja ajurünnakul ei tule ideid, siis räägi lugu sellest kuidas sina oled saanud üle kirjutamise krambist või olukorrast kus pidid planeerima sündmust, kuid ei teadnud mis muusikat valida
Pane paika kokkuvõte ja lood mis iseloomustaksid olulisemaid punkte mis tahad, et noored kaasa võtaksid sündmuselt

Lugude rääkimise punkt on tegelikult üsnagi universaalne aidates teha sündmust paremaks nii füüsilise kui virtuaalse puhul. Kui füüsilise sündmuse puhul annab maskeerida nõrka lugude rääkimise oskust ka ägedate vidinate ja videode ning tegevustega, siis virtuaalse sündmuse puhul on lugude rääkimine seda olulisem oskus, et läbi liikumise tehtavad tegevused on rohkem piiratud.

Kui tahad veel lugeda, mis on head harjumused noortele hea elamuse andmiseks, siis seda loe artiklist 3 kasulikku harjumust noortele hea elamuse andmiseks.

Vaikuses peitub jõud

Teine vägagi lihtne nipp kuidas saada virtuaalsest sündmusest rohkem välja on targalt pauside tegemine. Kui korraldasime enda esimest virtuaalset programmi tiimitööst ja liidrioskustest, siis oli meil juhtumeid, kus pidime jõuga noori pausile suunama, et nende pead oleksid värskemad ka järgmisteks töötubadeks (sest sisu oli niivõrd haarav, et taheti kogu aeg rohkem teada). Ühelt poolt õpetatakse juba turunduses, et alati on oluline nappuse efekt, mida huvitavate teemade puhul pausidele minek või lõpetamine nii, et kõik rääkimata ka tekib, samas aitavad pausid hoida ka värskust et jaksaks rohkem kaasa mõelda, rääkida ja tegutseda.

Pause tasub seega teha tihedalt. Sõltudes tegevustest ja dünaamikast võiks pause teha nii 30-90 minuti tagant. See on oluline, sest mida nooremad inimesed sündmustel osalevad, seda väiksem on tähelepanu kõver. Y ja Z-generatsiooni vahe selle osas on suur. Pausid aitavad pead värskendada ja rohkem kätte saada, mis sest, et info edasi andmiseks on vähem aega.

Samal ajal pause oskame me ju arvatavasti teha. Täielik standard on ju see, et pika päeva keskel on lõuna ja kolmetunnise sessiooni vahepeal veel lühikene kohvipaus ka. Oluline on, kuidas tulla ka pausidelt tagasi. Kui pausile läheme, seal olema ja sealt tuleme on paratamatult meie pea teistel lainetel ning olla meelestatud jällegist tegevusele mis ennem pooleli jäi võib olla keeruline. Selle osas aitavad hästi soojendusharjutused, mis tõstavad energiataset ennem kui tegevuse endaga pihta hakata.

Näiteks meie kasutame palju ka erinevaid tantse, et energiatase jälle õigesse kohta tõsta. Just Dance’i videod toimivad väga hästi. Tegelikkuses on soojenduseks viise tohutult, võid seda teha tantsuna, võid seda teha võimlemisena või võid seda teha joonistusülesandena. Soojendusharjutus võib olla ka plaksumäng või palli loopimine üksteisele. Variante on tõesti palju.

Tegutseda mitte rääkida

Järgmine suurepärane viis, mis tegelikult sobib nii füüsilisele, kui virtuaalsele, kuid on seda olulisem virtuaalse puhul on praktiliste harjutuste tegemine. Näiteks üks suurepärane harjutus, mida me kasutame palju enda koolituste, programmide ja väiksemate sündmuste algul on kiirkohting. Nüüd võiks ju mõelda, et kuidas teha kiirkohtingut virtuaalselt näiteks kolmekümne inimesega? Tegelikult väga lihtne.

Zoomis on funktsioon breakout rooms. Nii nagu noored on jõudnud sinu sündmusele ja algusaeg on hakanud ei tee me pikka juttu, vaid sõname. “Ennem, kui alustame, saame üksteisega tuttavaks. Selle jaoks on meil mitu küsimust ja iga kord saadan teid umbes kaheks minutiks eraldi ruumidesse, kus saate neile vastata. Esimeseks küsimuseks on ….” ja noored saadetakse breakout roomsidesse.

Kui nad sealt juba tagasi tulevad (ruumi saadame nad enamasti kahe-kolmekesi), siis on nad juba õppinud tundma paari inimest ja on hea neilt küsida, et mis üksteisest teada saadi (nimeliselt) ja jagada ka ennast vastu. Esmane närv on kiirelt maha võetud ja hea viis kuidas üksteist paremini tundma õppida ka. Taolist kiirkohtingut on lihtne kasutada ka päris elus algusena, samas virtuaalse puhul eriti, kus kaameraid ei taheta sisse panna ja kaasa rääkida vähe on see hea viis, kuidas seda muuta.

Teine äge harjutus mida meie palju kasutame on “Ellujäämismäng”. Alguse saanud füüsilistest kohtumistest on see lihtsasti kohandatav ka virtuaalsesse maailma. Kindla aja jooksul (näiteks 30 min) on kambal (me oleme seda kasutanud 8-20 liikmeliste gruppide puhul) tarvis teha suur hulk ülesandeid (nii umbes 15 tükki). Ülesanded varieeruvad, näiteks tuleb leida kel on kõige rohkem õdesi-vendi, teha kõikide inimeste vaheline kivi-paber-käärid turniir, teha kellelegi kalli, seista vaikuses kolm minutit ja palju veel. Erinevate ülesannete jaoks on loodud ka oma breakout roomsid kuhu minna ja ühisest ruumist lahkudes tuleb alati modereerijalt luba küsida ning enda nimi öelda (see lihtsalt üks väike lisaülesanne, mis aitab ka üksteise nimesi õppida, sest kasutame seda palju just siis kui esimest korda üksteist nähakse).

Seega tegelikult on “Ellujäämismängu” puhul tegemist veel ühe ülilihtsa, samas praktilise harjutusega, mis eriti äge just virtuaalses maailmas. Muidugi on oluline, et millised on ka need ülesanded mida sinna panna ja seda ise läbi katsetada. Selle jaoks võid alati esitada päringu ja saame seda sinuga koos teha.

Rikkalik tööriistakast

Nagu öeldakse, et loovus on piiritu, siis tegelikkuses on taolisi tehnikaid, tööriistu ja praktilisi harjutusi mustmiljon mida kasutada. Näiteks meie fänname väga palju veel paari järgmist, mida virtuaalse sündmuse puhul kasutame (neid kõiki oleme õppinud ja katsetanud, sest see on meile lihtsalt omane, soov õppida ja uut avastada. Selle kohta loe rohkem ka artiklist 3 kasulikku harjumust noortele hea elamuse andmiseks).

Küsimuste küsimine – tihtipeale ehitame töötubas üles küsimustele, kus terve üks harjutus on näiteks unistamisest, visiooni seadmisest. Visiooni seadmist kui teemat harjutust kasutame sissejuhatusena paljudesse kursustesse ja treeningule mida ka noorsootöötajatega teeme, sest kui ei tea kuhu ise tahad minna, siis kuidas sinna jõuda saaksidki. Seega on harjutuse üks osa vastata 13 erinevat küsimust, mis aitavad sul mõelda sellest mis elust tahad. Iga kord saad ise aega vastamiseks ja iga paari küsimuse tagant jagame ka grupiga mis tahame.
- Harjutus toob kaasa suuremalt mõtlemise ja inimesed avanevad ka selle käigus hästi olles valmis edasiseks.
- Samuti saab küsimusi küsida väidete vormis. Tihti teeme erinevaid väite harjutusi, kus esitatakse väide mille osas osaleja peab ennast siis hindama skaala 0-3, et kui palju ta sellega nõustub/kasutab. Näiteks: Ma teen midagi igapäevaselt enda enesearengu tarbeks, kus kolm tähendab alati, kaks sageli, üks harva ja null et ei teegi. Niimoodi kimp küsimusi küsides tekib arusaam, kus inimene näiteks enesearengu alaselt on.

Arutelud – antud punkt sobib hästi kokku just küsimuste küsimisega, sest palju arutelusi tekivad just taoliste küsimuste küsimise harjutuse baasil. Kui paar küsimust küsitud, siis laseme jagada mõnda enda vastust, see aitab teistelt nii õppida, kui ka häid ideid saada. Samuti laseme tihti mingi ülesande sooritamiseks, näiteks kui teema on esinemine, minna osalejatel kahe-kolmekesi eraldi virtuaalsesse ruumi, kus neil on ülesanne valmistada ette üks suurepärane kõne. Neil tekib võimalus omavahel ideid põrgatada ajal mil kõne valmis teevad. Kambaga koos olles ja kõnet ette kandes, saab peegeldada kuidas läks ja teha ka tagasiside ringi aitamaks esinejat ja alles seejärel liigume õpiosa juurde.

Üks äge viis veel mida kasutame on joonistamine. Tihti laseme inimesel joonistada abstraktseid asju. Selle asemel, et jagada mida tähendab Changemakers talle, laseme näiteks mentoritel, kes meil noortega töötama hakkavad hetkel kui räägime Changemakersi olemusest neil seda hoopis joonistada. Mida tähendab Changemakers neile. Pildid võivad tulla väga erinevad.
- Ühelt poolt aitab joonistamine stimuleerida teisi aju osi, samal ajal soodustab ta läbi selle ka hoopis teistsuguseid arutelusi tekkima.

Nii nagu ühes tööriistakastis on haamer, kruvid, tangid ja veel kümme erinevat tööriista on ka meie tööriistakastis suur hulk praktilisi harjutusi, tehnikaid ja meetodeid. Samuti on seda oluline pidada meeles töötades noortega. Ükski meetod, harjutus, tööriist ei tööta igavesti. Seega muudame ka ise pidevalt kas harjutusi või nende sisusi, kui peame töötama samade inimestega. Eelnevalt nimetatud on kahtlemata head näited mida kasutada ja mis toiminud meil väga hästi. Samas, ei saa kunagi puhkama jääda ja tuleb aina edasi nuputada ja õppida uut.

Seega, kui soovid astuda edasi järgmise sammu enda arengus, siis rakenda siit loetut, loe veel üks artikkel või esita päring virtuaalkoolituse läbitegemiseks. Jõudu tegutsemisel!